Monday, April 27, 2009

4. Õppetund – kuidas mõista, mida on inimestel tarvis

See on võtmeküsimus. Kuid on olemas lihtsaid nippe, kuidas seda ära aimata.
a) Mõtle mida on sul endal tarvis selleks, et elus püsida, selleks, et elust mõnu tunda ja selleks, et tunda ennast väärtuslikuna.
b) Vaata ja analüüsi, mida teised sinu ümber kasutavad samade eesmärkide saavutamiseks.
c) Tutvu Maslow vajaduste püramiidiga, kus on grupeeritud enamus inimese vajadusi ja proovi leida igasse lahtrisse vähemalt kolm sobivat teenust-toodet.
d) Püüa segmenteerida ja grupeerida ning kirjeldada oma võimalikke kliente nende vajaduste põhjal. Mõtle korraks klassikalisele näitele: Te olete reklaamifirma ja teie juurde tuleb klient, kes soovib, et teeksite talle habameajamisvahu reklaami. Ta ütleb teile, et tema kliendiks on rikas mees, üle 30 eluaasta, juht. Teie ülesanne on mõelda välja, kas rikas mees on direktor-karjerist, kes riietub ülikonda ja sõidab Mersuga või hoopis teksapükstes elukunstnikust firmaomanik, kes sõidab Porshega. Leia vähemalt 5 erinevust nende kahe rikaste meeste grupi vajaduste vahel?

Mida õppisime? Et inimesel on erinevad vajadused, mida ta endale on teadvustanud ja millest johtuvalt ta ka raha kulutab!

3. Õppetund -Mõistame, kust tuleb raha

Minu õpilased, kellele olen seda küsimust aasta-aastalt esitanud, pakuvad väga palju erinevaid vastusevariante. Et raha trükitakse, et see tuleb kaupade müügist, et see tuleb palgast ja pangast.

Kuidagi on juhtunud nii, et tänapäeva nooore ja ka vanemad inimesed ei mõista suurt rahast, sest nad pole pidanud sellest kunagi mõtlema. Kuniks on tööd ja leib laual. Mõtlema hakkavad ikka need, kel suurem isu, vaesusest närvid läbi või kel sedavõrd suuur laiskus, et tööd teha kuidagi ei viitsi.

Raha on sisuliselt üksnes väärust näitav kokkuleppeline vahend, mis tegi aastasadade eest võimalikuks asendada bartertehingud (kuld orjade, lambad põldude ja piim sokkide vastu).
Kuid põhimõte raha teenimisel ehk juurde saamisel on jäänud siiski endiseks. Pole vahet, kas raha trükitakse juurde vähem või rohkem, meie kätte jõuab ta siiski ainult siis, kui suudame vastu pakkuda oma tööjõudu, oma piima, sokke või tarkust. Ja mida rohkem on meil pakkuda, seda rohkem saame seda vahetada raha vastu. Enne kui saada ettevõtjaks, tuleks mõista seda, et raha teenimine toimub nagu keskaegsel turul – igaüks toob kaasa oma parimad kaubad, räägib juurde parimad jutud ja jääb lootma, et kellelgi läheb seda tarvis. Hea õnne korral saame vastu mitte kariloomi ega kulda vaid nende rohkusega võrdsustatud hulga raha.

Kogu küsimus raha päritolust taandubki väga lihtsale põhimõttele: kuidas saada aru, mida annaks turul müüa? Mida läheb teistel tarvis?

Mida õppisime? Et raha tuleb inimestelt, kellel on tarvis asju, mida meil on neile pakkuda.

Wednesday, April 22, 2009

2. Õppetund – Mõistame, kust ei tule raha

Väikse lapsena räägiti meile, et vendi-õdesid toovad meile kured. Kui saime suuremaks, mõistsime, et ilma issi-emme innu ja töötahteta oleks kurgedel raskeks läinud oma missiooni ellu viia.

Kui sirgusime, siis õpetati meile, et “hea haridus ja töökus tagavad meile rikkuse”. Veidi aja pärast mõistsime, et raha hulk kunagiste priimuste ja kahemeeste käes polnud sugugi nii erinev. Sageli oli hoopis vastupidi – kunagised kahe-kolmemehed, kel polnud CVsse midagi asjalikku kirjutada ja kelle haridustee peatus keskkoolis, olid teinud oma firmad ja saanud rikkaks. Meie aga elasime palga ja panga armust oma töökusele ja oskustele vaatamata.

On masendav teada, et ülikooli jätsid pooleli või ei jõudnudki sinna mitte ainult Oliver Kruuda vaid ka Roman Abramovits, Bill Gates ja Richard Branson.

Mida õppisime? Et raha palgatööga rikkakas ei saa ja ettevõtjaks saab ka ilma hea hariduseta.

1. Õppetund – Saame aru, kas me oleme valmis ettevõtluseks

Selleks teeme väikese testi. See test ei näita niivõrd seda, kas saaksite äritegemisega hakkama vaid pigem seda, kui suur on teis tänane potentsiaal saada äriga edukaks. Iga “Ei” vastu annab võimaluse analüüsida, miks vastasite just nii.

Näiteks kui teile ei meeldi kaupluses tingida, siis suure tõenäosusega on see sellest, et te ei mõista kokkuhoidmise põhikunsti (hindade allakauplemist) ja võib olla ka hinnakujunduse mehhanisme (et kaupmees lisab toote hinnale 50-300% ning on rõõmus ka tsipa odavamalt müües). Samas võib see olle hoopiski märk teie tagasihoidlikkusest või siis kogemuslikust teadmisest, et meie kauplustes pole müüjatel volitusi hindu odavamaks muuta. Kõik need asjaolud näitavad teie tänast küpsust.

Kõige hullem on aga siis, kui iseendale tunnistate, et teil on raha piisavalt ja alla ei kauple te põhimõtte pärast “las ka teised elavad hästi”. Siis ei saa teist kunagi head ettevõtjat või olete seda juba ammu!!

Testi ennast, kas sobid ettevõtjaks:
1. Kas sulle tundub, et sa oskad midagi taha paremini kui teised aga su tööd ei tasustata vastavalt?
2. Kas sulle tundub, et suudaksid oma töökohas organiseerida inimesi paremini kui teevad seda sinu kolleegid?
3. Kas märkad vahetevahel enda ümber probleeme, mida annaks lahendada suhteliset kergesti, kuid mis on senini lahendamata?
4. Kas sulle tundub, et sa oleksid valmis töötama rohkem ja innukamalt, kui sinu töö tulemustest sõltuks su sissetulek?
5. Kas sinu jaoks on rahaline kindlustatus olulisem kui pidev stabiilne keskpärasus?
6. Kas sulle meeldib hindade üle kaupluses kaubelda?
7. Kui sa vaatad televiisorist reklaame, kas sa aramastad analüüsida, milline osa reklaamist on tõde ja mis on selge liialdus?
8. Kas sa suudad veenda inimesi enda ümber tegema seda, mida sina tahad nii, et neile tundub, et nad teevad seda, mida nemad tahavad?
9. Kui sul on taskus viimane 100 krooni ja sulle pakutakse võimalust valida, kas osta 100 krooniga loteriipilet, millega võib võita miljon krooni, kuid mille tõenäosus on 1/ 1 000 000, või osta 150 krooniga kümme kvaliteetset hügieenilist huulepulka, mis maksavad poes 50 krooni tükk, siis pigem valid sa teise variandi, laenad sõbralt 50 krooni juurde ja püüad huulepulgad 40 krooniga sõpradele edasi müüa?
10. Kas sind huvitab sinu ja sinu pere materiaalne heaolu rohkem kui maailma kliimasoojenemine, kodutud kasssid ja koerad ning riigi maksude laekumine?

Kui sa vastasid JAH vähemalt pooltele küsimusele ülaltoodutest, siis on sul olemas eeldused saada ettevõtjaks!! Kui vastad JAH kõigile kümnele küsimusele, siis on sul eeldused saada väga edukaks ettevõtjaks!

Mida õppisime? Et ettevõtja erineb palgatöölisest ennekõike teistsuguse suhtumise poolest rahasse ja töösse.

Põhiline küsimus siin elus

Muidugi on tähtsamaid küsimusi kui see, kuidas teenida raha. Siiski-siiski: sotsioloogid ütlevad, et raha ja palk ei tee inimest õnnelikumaks...kuid rahulolematus nendega on põhilisim stressi põhjus.

Sageli usutakse, et RAHA saab teenida vaid RAHAGA. Õige. Kuid kuidas teenida siis esimene RAHA, esimene miljon?

Neile küsimustele püüaksingi siinkohal keskenduda!

Püsige lainel!